Blogi

D-vitamiin – Mida me peaksime sellest teadma?

d vitamiin

Miks on D-vitamiin meile oluline?

D-vitamiin on oluline vitamiin, mis aitab organismil paremini kaltsiumi ja fosforit omastada, mis on vajalik tervete luude ja hammaste jaoks. D-vitamiinil on ka oluline roll immuunsüsteemi tugevdamisel ja põletikuliste protsesside vähendamisel organismis.

Lisaks aitab D-vitamiin kaasa närvisüsteemi ja lihaste tervisele ning on seotud südame-veresoonkonna haiguste ennetamisega. Uuringud on seostanud madalat D-vitamiini taset mitmete terviseprobleemidega, sealhulgas osteoporoosiga, diabeediga, autoimmuunhaigustega ja vähi riskiga.

D-vitamiinil on ka mitmeid muid kasulikke funktsioone, nagu näiteks mõju hormoonidele ja serotoniini tasemele organismis.

D-vitamiini sünteesimine organismis toimub peamiselt päikesevalguse toimel, mistõttu võib põhjamaades elavatel inimestel esineda D-vitamiini puudust, seda eriti just talvisel perioodil kui päevavalguse aeg on lühike ja inimesed veedavad suurema osa ajast siseruumides. Piisava D-vitamiini saamiseks peaks inimene saama piisavalt UV-kiirgust, mis toodab nahas D-vitamiini. Põhjamaades elavatel inimestel on seega suurem risk D-vitamiini puuduse tekkeks kui ekvaatori lähedal elavatel inimestel, kuna päikesevalgus on nõrgem ja päevavalguse aeg on oluliselt lühem.

 D-vitamiin tervisele kasulikud omadused:

  1. Luude tugevdamine: D-vitamiin aitab organismil kaltsiumi ja fosforit paremini omastada ning aitab seeläbi tugevdada luid ja vähendada osteoporoosi riski. D-vitamiini puudus võib põhjustada luude hõrenemist ja suurendada luumurdude riski.
  2. Immuunsüsteemi tugevdamine: D-vitamiin aitab tugevdada immuunsüsteemi ja võidelda nakkustega. Uuringud on näidanud, et D-vitamiin võib vähendada ka mõne autoimmuunhaiguse riski.
  3. Kardiovaskulaarne tervis: D-vitamiini piisav tarbimine võib aidata vähendada südame-veresoonkonna haiguste riske,  nagu südameatakid, insuldid ja vererõhu probleemid.
  4. Vähi ennetamine: Uuringud on näidanud, et D-vitamiin võib aidata vähendada mõne vähiliigi, nagu rinna-, käärsoole- ja eesnäärmevähki, riski.
  5. Psühholoogiline heaolu: D-vitamiin on seotud ka psühholoogilise heaoluga ja võib aidata vähendada depressiooni ja ärevuse sümptomeid.
  6. Hormoonide reguleerimine: D-vitamiin aitab reguleerida hormoonide taset organismis, nagu insuliin ja kilpnäärmehormoonid.

Need on vaid mõned D-vitamiini kasulikud omadused. On oluline meeles pidada, et D-vitamiin on organismi jaoks hädavajalik vitamiin, mis aitab säilitada tervist ja ennetada erinevaid haigusi.

D-vitamiini päevane vajadus

Inimese D-vitamiini vajadus võib varieeruda sõltuvalt vanusest, soost, füüsilisest aktiivsusest, päikese käes viibimise ajast ja muudest teguritest.

Allpool on toodud soovitatav päevane D-vitamiini tarbimise kogus erinevatele vanuserühmadele:

  • Imikud kuni 12 kuud: 10 mikrogrammi (mcg) ehk 400 RÜ*
  • Lapsed vanuses 1-18 aastat: 15 mikrogrammi (mcg) ehk 600 RÜ
  • Täiskasvanud vanuses 19-70 aastat: 15 mikrogrammi (mcg) ehk 600 RÜ
  • Täiskasvanud vanuses 71 aastat ja vanemad: 20 mikrogrammi (mcg) ehk 800 RÜ

*RÜ – Rahvusvaheline ühik

On oluline märkida, et need on soovitatavad miinimumkogused ning mõnel juhul võib olla vajalik suurem annus, eriti kui esineb D-vitamiini puudus või on muid riskitegureid. Samuti tuleb meeles pidada, et suurte D-vitamiini annuste tarbimine võib olla tervisele kahjulik, seega on oluline järgida soovitusi ja tarbida D-vitamiini mõõdukalt.

Lisaks toidust saadavale D-vitamiinile sünteesib organism D-vitamiini ka päikesevalguse käes viibides. Keskmine päevane päikese käes viibimise aeg, mis on vajalik D-vitamiini sünteesiks, sõltub erinevatest teguritest, nagu asukoht, aastaaeg ja naha pigmentatsioon. Kui päikese käes viibimine on piiratud, võib olla vajalik D-vitamiini saamiseks toidulisandeid tarbida.

D-vitamiini sisaldavad toidud

D-vitamiini leidub looduslikult üsna vähestes toitudes. Kõige rikkalikumad D-vitamiini allikad on rasvased kalad, nagu lõhe, makrell ja heeringas.

Siin on mõned D-vitamiini sisaldavad toidud:

  • Rasvased kalad (lõhe, makrell, heeringas, tuunikala, sardiinid): 100 grammi kalas võib sisalduda 400–1000 RÜ D-vitamiini
  • Munakollane: üks keskmine muna sisaldab umbes 40 RÜ D-vitamiini
  • Maks: 100 grammis maksas võib sisalduda kuni 50 RÜ D-vitamiini
  • Piimatooted: Piim, juust ja jogurt võivad sisaldada väikeses koguses D-vitamiini, kui need on rikastatud D-vitamiiniga
  • Seened: Mõned seeneliigid, nagu šampinjonid, võivad sisaldada väikeses koguses D-vitamiini

Kuigi D-vitamiini sisaldus toidus on tavaliselt madal, võib see siiski aidata kaasa päevase D-vitamiini vajaduse katmisele, eriti kui toidud on rikastatud D-vitamiiniga või kui neid kombineeritakse päikese käes viibimisega, mis aitab organismil D-vitamiini toota. Samuti on võimalik võtta D-vitamiini toidulisandeid, kui arst või toitumisspetsialist seda soovitab.

Vitaplus.ee tootevalikust leiab laia valiku erinevas vormis D-vitamiine.