Glutatioon – Organismi superantioksüdant

Glutatioon on viimastel aastatel pälvinud üha suuremat tähelepanu, eriti just terviseteadlike inimeste ja teadlaste seas. Sageli nimetatakse seda organismi kõige võimsamaks antioksüdandiks.  Kuid mis siis ikkagi teeb glutatiooni nii eriliseks? Käesolevas artiklis käsitleme põhjalikult glutatiooni olulisust, selle mõju tervisele ning kuidas saaksime toetada glutatiooni taset organismis.

Mis on glutatioon?

Glutatioon on keha enda poolt toodetav antioksüdant, mis koosneb kolmest aminohappest – tsüsteiinist, glutamiinhappest ja glütsiinist. Seda leidub kõikides organismi rakkudes, kus ta täidab olulist rolli vabade radikaalide neutraliseerimisel ja toksiinide eemaldamisel. Glutatiooni peetakse üheks võimsamaks kaitseks oksüdatiivse stressi vastu, kuna aitab säilitada rakkude ja DNA terviklikkust.

Glutatiooni roll organismis

Glutatioonil on organismis mitmeid olulisi funktsioone:

• Antioksüdantne kaitse: neutraliseerib vabu radikaale, vähendades oksüdatiivset stressi ja põletikku organismis.
• Toksiinide eemaldamine: aitab maksas puhastada organismi raskemetallidest, pestitsiididest ja teistest kahjulikest ühenditest.
• Immuunsüsteemi toetamine: toetab immuunrakkude optimaalset funktsiooni ning aitab võidelda infektsioonide ja krooniliste haigustega.
• Energiatootmine: glutatioon aitab säilitada mitokondrite tervist, mis omakorda parandab rakkude energiavarustust.

Miks glutatiooni tase organismis väheneb?

Kuigi keha toodab glutatiooni ise, võivad mitmed tegurid seda oluliselt vähendada:

• Vanus: glutatiooni tootmine organismis väheneb vananedes, mis võib olla seotud krooniliste haiguste ja vähenenud immuunvastusega.
• Ebatervislik toitumine: ebapiisav valgu, vitamiinide ja mineraalide tarbimine mõjutab glutatiooni sünteesi negatiivselt.
• Stress ja keskkonnamõjud: krooniline stress, saastunud õhk, suitsetamine ja alkoholi tarbimine vähendavad glutatiooni taset organismis märkimisväärselt.
• Ravimid: mõned ravimid, näiteks paratsetamool ja teatud antibiootikumid, võivad põhjustada glutatiooni taseme langust organismis.

Teaduslikud uuringud glutatiooni mõju kohta tervisele

Uuringud on kinnitanud, et glutatiooni piisav tase organismis võib ennetada mitmeid kroonilisi haigusi ning parandada üldist tervist. Näiteks on uuringud näidanud, et glutatiooni tase on oluline kardiovaskulaarse tervise toetamisel ja aitab vähendada südamehaiguste riski.

Glutatiooni seos immuunsüsteemi tugevdamisega on samuti teaduslikult tõestatud. Üks uuring näitas, et glutatiooni taseme tõstmine parandas oluliselt immuunrakkude funktsioone, mis on eriti oluline vanemate inimeste ja krooniliste haigustega patsientide puhul.

Lisaks on glutatioonil oluline roll aju tervise säilitamisel. Vähenenud glutatiooni tase on seotud neurodegeneratiivsete haigustega nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi. Teaduslikud uuringud on kinnitanud, et glutatiooni taseme tõstmine võib aidata aeglustada neurodegeneratiivsete haiguste arengut.

Kuidas tõsta glutatiooni taset loomulikul viisil?

Õnneks on mitmeid viise, kuidas tõsta glutatiooni taset organismis loomulikul teel:

• Toitumine: Toituge mitmekesiselt ja lisage menüüsse glutatiooni sünteesiks vajalikke toiduaineid, nagu brokoli, spinat, avokaado, spargel ja küüslauk. Samuti on kasulik tarbida väävlirikkaid aminohappeid sisaldavaid toite nagu munad, kala ja linnuliha.
• Toidulisandid: N-atsetüültsüsteiin (NAC) on toidulisand, mis on tõestatud viis glutatiooni taseme tõstmiseks. Uuringud on näidanud, et NAC suudab organismis tõhusalt tõsta glutatiooni taset, aidates vähendada oksüdatiivset stressi
• Regulaarne treening: mõõdukas füüsiline aktiivsus on näidanud positiivset mõju glutatiooni tasemele organismis. Samas on oluline mitte treeninguga üle pingutada, kuna liigne koormus võib hoopis suurendada oksüdatiivset stressi.
• Stressi juhtimine: kroonilise stressi vähendamine läbi meditatsiooni, hingamisharjutuste ja hea une aitab hoida glutatiooni taset optimaalsena.

Kas glutatiooni võib ka lisandina võtta?

Glutatiooni toidulisandina manustamise efektiivsus on teadusmaailmas jätkuvalt arutelu all. Kuna glutatioon imendub seedekulglast halvasti, on efektiivsem kasutada eelühendeid nagu NAC või liposoomset glutatiooni, mille imendumine on kordades efektiivsem.

Glutatioon on organismi üks olulisemaid antioksüdante, mis mängib võtmerolli tervise säilitamisel ja haiguste ennetamisel. Selle taseme hoidmiseks ja tõstmiseks on vajalik mitmekesine toitumine, tervislik eluviis ja vajadusel sobivate toidulisandite kasutamine. Glutatiooni taseme tõstmine võib oluliselt parandada elukvaliteeti, ennetada haigusi ning aeglustada vananemisprotsesse.

 

Kasutatud allikad:

• Atkuri, K. R., Mantovani, J. J., Herzenberg, L. A., & Herzenberg, L. A. (2007). N-acetylcysteine—a safe antidote for cysteine/glutathione deficiency. Current Opinion in Pharmacology, 7(4), 355–359.
• Dröge, W., & Breitkreutz, R. (2000). Glutathione and immune function. Proceedings of the Nutrition Society, 59(4), 595–600.
• Mandal, P. K., Saharan, S., Tripathi, M., & Murari, G. (2015). Brain glutathione levels—a novel biomarker for mild cognitive impairment and Alzheimer’s disease. Biological Psychiatry, 78(10), 702–710.
• Pizzorno, J. (2014). Glutathione! Integrative Medicine (Encinitas), 13(1), 8–12.
• Richie, J. P., Nichenametla, S., Neidig, W., Calcagnotto, A., Haley, J. S., Schell, T. D., & Muscat, J. E. (2015). Randomized controlled trial of oral glutathione supplementation on body stores of glutathione. European Journal of Nutrition, 54(2), 251–263.
• Sekhar, R. V., Patel, S. G., Guthikonda, A. P., Reid, M., Balasubramanyam, A., & Taffet, G. E. (2011). Deficient synthesis of glutathione underlies oxidative stress in aging and can be corrected by dietary cysteine and glycine supplementation. The American Journal of Clinical Nutrition, 94(3), 847–853.